Sinine esmaspäev.

Tegi kord Sokike mütsikesi...
Tahtis Laima ka teha,sest Emmi oli endale ootamatult saanud sinise jope...ja samuti oli nende koju tekkinud meetrite viisi sinist salli...


...aga mütsi ju polnud...ja need karmid põhja-läti tuuled,mis siin lõuna-eestis möllavad...

Pajalappide osa heegeldamine kulges viperusteta...
...kuid kuna Laima pole kunagi olnud eriline mustrijärgija,läks lappide kokkuheegeldamisel põnevaks.Kui sai kolm korda nii tehtud kui vaja ja kolm korda ka harutatud,(ei saa mainimata jätta,et lõng oli ka käsivarrejämedune...ehk sellest viperused...kedagi peab ju süüdistama...)tekkis suurepärane mõte kahe pajalapi vahele tekitada kolmas...pisut kandilisem ja tagurpidi tehtud...et siis äärest sissepoole.




...ja et kurve oli ka vaja võtta,tekkisid pealaele sellised lohe seljasakid...



...Laima,kes on pool elu pikapatsiline olnud,teab mis juhtub pea kujuga kui tõmmata müts pähe patse eemaldamata...
...ning iial ei või teada,millal Emmi kavatseb endale patsi soetada...
niisiis moodustus mütsi tahaossa lustlik sabaauk(kuhu siis veel
)



Kõigi rahustuseks kinnitab Emmi,et ka salli jäi järele piisava kaelasoojendaja jagu...



Midagi sinist veel...
Pärnu linnas leidus Laima ema jaoks üks selline imepisike nõuke...



...nii imepisike...




PS
leib küpses ka...
kaapekakuke sai söödud enne kui pildimasin koju jõudis...
vormipätse hoidsin kiivalt...no mitte väga...
üks neist jäi alla rehetuppa vanade palkide ja raamatute juurde



teine tuli pööningukambrisse,kus pelargoonid juba õitsevad ja suur suvi käes