Piraat-Laima...

seda olen ma ju niikuinii,Lätis on ju päris Laima juba olemas...

aga Piraadipaki ma tegin...ja sain...esimesena...

Lugu algas nii,et kõik (no peaaegu) olid juba romantikapaki saanud,olin juba eriti ootel.
Sel hommikul,nagu igal teisel,kihutasime me viimsel minutil auto ja Batoonikesga õuest välja,et kooli jõuda.
Ja äkki oli otse vastas auto.
Mina sain kohe aru,et see on postiljon.Ja miks ta tuli,see oli selgemast selgem...
Tagurdasime,manööverdasime,ja siis ta andis mulle autoaknast kaks!!! pakki...
"Eiolevõimalikdžeison!!!" oli mu loomulik reaktsioon.
Oli võmalik...
Kui Batoonike aru sai,mis NEED olid,hakkas ta karjume,et ma ei tohi pakke enne avada,kui tema kodus tagasi.
See aga sai juhtuda alles õhtul.
Ja Ema -Laima on nõrk...
Leppisime kokku,et saab endale ka nänni...
Ja õhtul selgus,et piraadipakk pidavat talle lausa suuuurepäraselt sobima!
Nii ta läks...

Kõigepealt sametkarp,mis pildile ilma müstilise helenduseta polnud nõus jääma...



Klamber,mis pisut aega B. pealage ehtis...



veel aardeid...









ja see mereelukas tegi Batoonikese eriti õnnelikuks...ta ütles,et no vaata ,see on ju MINU pakk...





aitäh,kulu 69!!!
Batoonike teeb kniksu

Kuidas ma jälle mütsi tegin...

Kõigepealt õpetas Juulike meid sokki kudama...ninaalgusega sokki...
Laima keeldus igasugusest õpetusest,aga ahne inimesena võttis loomulikult koju kaas paberil õpetussõnad...
Ja õhtul kodus nägi neid pabereid ja mõtles,no kas ma siis tõesti ei saa hakkama...
Hakkas valmima selline varbasoojendusasi ...
Hakkas valmima,,,aga ei valminud,sest see suurevarbaline,kellele toodangut pakkusin,vaatas mind liiga kummalise pilguga...
Harutasin üles.
Kõik.
Alustasin suurejoonelisemalt kui enne ja lootsin saada mütsi.
Kui kasutusel olid juba kõik majas leiduvad sukavardad,proovisin "mütsi" pähe ka...
Oli umbes väga mitu numbrit väga suur...
Harutasin üles.
Kõik.
Alustasin uuesti.
Peaks mainima ,et mütsi ninast alustamine tuli juba väga hästi välja.
Tegin lõpuni.
Lõnga lõpuni...natuke võtsin teist värvi kerast ka juurde...
Vooderdasin.
Nööbistasin.SELLE nööbiga.
Kui jõudsin peegli ette ja mütsi esialgselt mõeldud moel pähe surusin,selgus,et oli valminud pilotka.
kes teab,see teab...
Paari tunni möödudes,keereldes erinevat suurust ja asukohti muutvate peeglite vahel,avastasin,et mütsi saab pähe aseteda ka teist pidi(peeglid suurust ei muutnud...)
Nüüd oli peas papaaha...või karupea...või lihtsalt eriti kaunis müts.
Nööp kolis ka allapoole.
Tõin koju Batoonikese,aga tuppa teda enne ei lasknud kui ta oli koos mütsiga pildile jäänud.





Andmed-Juulikese lõng
sukavardad-erineva jämedusega

Kuidas on võimalik,et Ta tunneb mind nii hästi...

Juba see punane karp,mis oli seotud valge siidlindiga,tekitas tunde,et siit SEE algab...
Ja siis...
Ma usun,et ma vist ütlesin selle sosinal välja-"SALL"




siis puudutasin näpuotsaga ka...
Salli ümber oli siidpael...ma ei julgenud seda ära võtta...



Imeline kaart imeliste sõnadega...(kulla Tintsu,ma tean täpselt ,millise roosilise kleidi see sall endale saab...)



Laima 70% Laimale...100% õige...

Prossid...




kui ma teeksin endale ideaalse prossi ,oleks ta just selline- tülli ja roosilist riiet ja palistamata ääred ja just see pits ja nööp...
nüüd on see olemas...



teine,perfektne heelgeldus pärlitega...



Vaimustavad salvrätid ja kaunist värvi koogiteomaterjal...





ja siis veel,need pitsid...
kolm erinevat...
nagu vanaaegsed...
just sellised ma endale valiksin...





roosa küünal,klaasikeses...




mida veel tahta...

ülejäänud päeva olen ma jooksnud mööda maja ringi,teinud inimesi kadedaks ja otsinud parimat paika salli jäädvustamiseks...
no ei leia nii ilusat kohta...
tuleb oodata roosilist kleiti,siis poseerin veel...









Tintsu,Sa tegid mu väga õnnelikuks...paremat pakki poleks ma osanud oodatagi...tõesõna...
ja Meete,Sina tegid meid kõiki õnnelikuks,,,ja saagu "Romantikapakist" traditsioon...

PS sain täna hommikul tegelikult 2 pakki,Piraatide oma ka,aga sellest teine kord...

Süda ja vastel
tuisk ja mereröövlid...

läinud Valentinipäeva eel kulgesid meie majas salapärased laasturajad...
mina teadsin,et valmivad landid...siis kalameestele ...
aga selgus hoopis,et See Mees tegi oma elu esimesed kõrvarõngad...ja mitte endale,vaid hoopis mulle.
Batoonike voolis ise südameid ja sai ühe pirakamat sorti endale ka...





ja selline oli Batoonikese lilleseadevõistluse töö teine osa...
südamlik...



ja vastla-aegu kasvasid sel aastal pikad purikad...



Alates eilsest on Laimaküla aga lumevangis.
Öö hakul käis küll paar traktorit tee asukohti otsimas.kuid täna hommikul oli pilt selline.
Ilma suusamaski ja -prillita õues tore ei olnud...




Meri on ka ää jäätanud,nii,et aardepakk veel laintesse hulpima ei pääsenud...
esimesel võimalusel,40 röövlit ja pudel rummi,hoidke alt...
seni saab veel laegast täita...

Valge...
Romantiline...
Yllepile...

Täna nägid ilm ja lumi välja sama valged ja pisut sätendavad kui see pakk...


kõik algas taskurätikust.sai rohkem selline rinnataskurätt,sest riie oli üsna kange...





imepisike märkmik,seest kerge hõbedaga...sai viimsel hetkel kaanele roosimustrit juurde...







Beežikat valget tasakaalustama panin marjamummud ...



no ja torti ikka ka....

pross ja käevõru...(kardan,et sai pisut lai...)



nõelapadi,põhja all prossi noorem õde...



väike lõhnasüda,sees roosi õielehed...



nõõpnõel, heegeldisega kaunistet,kogu paki kõige rohkem aega ja vaeva nõudnud asi...



ja kuna ilusaid komme poes lihtsalt pole,tükeldasin igati viisakalt valge šokolaadi ja pakendasin ümber...






...Meete,aitäh,et me saime seda kõike teha...

Et siis meem...

Reeglid:
1. Too esile oma möödunud aasta lemmiktöö(d) käsitöövallas ning kirjelda lühidalt, mille poolest on too sulle hingelähedane. Töid võiks olla kuni 2.
2. Saada meem edasi paarile käsitööblogijale.

1.Lisaks nii mõnelegi kaunile inimesele oli ilmselt aasta leid vedel fimo...



2.Tore on see,et saan vaikselt jälle kudumisega hakkama...



edasi annaksin lahkesti lugupeetud Anakonda Lembelillele ja Maanale

Batoonikese-eri

Tuli Batoonike koolist koju ja teatas,et on vaja teha tort.
Lilleseadevõistluseks.
Homseks.
Ise läks muusikakooli ja Laimale usaldati vastutusrikas vanapaberi kleepimise töö.

Et kasutada sai vaid kodus leiduvaid kuivatisi ja lisaks leivakoorukestele oli olemas vaid kuivi roosinuppe,läksid need tordi peale,üllatus-üllatus...
(koorukesed siiski mitte)







Läbipaistva kaanega karpi panime samast ajalehest helmed ja karukese.



Tordi äärele lisasime samadest helmestest kee...



Ja peale loomulikult küünlad,ikka paberist ja paberhelmest leegiga.



minu tütar...

...homme on võistlus..

"Midagi pole muutunud!"-ütles Polkovnik...

Varem oli Juulike öelnud:"Tuleb teha karu!"

Nüüd võite 3 korda arvata,kas Laima tegi pruunkaru,jääkaru või merekaru...

Õige vastus,vanast kampsunist sündis ime ning nõela pistmise läbi Roza-Ženja...













R-Ž on väga edev ja fotogeeniline...
tulevikus loodab ta saada Mister Estoniaks ja mõned lisasõrmed...

Sama nädalevahetuse raames käisid endised ja praegused tartumaalased ka mulkidega koos kudumas...
Kuna Laima oli hoolsa pakkimise käigus 2 komplekti! sukavardaid koju jätnud,vaatas ja segas ta niisama Juulikese õpituba.
Aga järgmisel õhtul kodus võttis ta paberi ette,saatis esimese sokiotsa metsa ja teisega saavutas läbimurde...
Nagu pildilt näha,kannatama Laima ei hakka,valmib kuumvillane varbaots.(Laimal nimelt on selline kummaline omapära,et tal külmetavad tavaliselt vaid varbad...)




Kaunis-kallis vastuvõtja-koolitaja Juulike sai kõrvu venitama mõned noodid...