Jõuluhommiku kohvilaud.
Jõulu hommikukohvilaud.
Jõuluhommikukohvi laud.
Mõned variandid on veel.

Kuna ma teadsin,et jõuluvana ei tule meile, vaid meie peame tema juurde minema, tuli katta kohvilaud.Hommikuks.
Aga kuna koos jõuluvanaga saabus ka üks välismaa naine lume ja tuisuga, saime kiiremini õhtule ja liuglesime Laimaküla poole.
Läbides teel kohustusliku, kuid imetabase kalmistu ja mitte nii kohustusliku künnivao.
Väikese sebimise järel selgus,et vaatamata mõlemal pool autot laiutavale hangele üks auto uks avanes.Sealt pressis suurem osa meist end välja ,et a)minna rooli tagasi
b)lükata autot eest ja tagant,vaheldumisi,valel ajal
c)joosta koju labida järgi ja kakerdada jalus

Just,kodu juba paistis ja sinna me jõudsime, täpselt õigel ajal,et istuda lauda ja juua üks hõõgjook.
Kõik oli suurepärane.
Saabus hommik.
Ja püha.
Hommikukohv jäi ära, sest lumeröökimine(nagu ütleb Matspoiss) tundus toredam.
Mis see pool meetrit ühtlast siis on...

Aga selle eest kena jõuluselt roosa lauakate säilis ja viimastes pärisvalguse kiirtes andis end ka pildile püüda.
Lisaks veel väike pajutibu puuladvast.



Kevad pole ju kaugel...



Väike lisavalgus ka juurde.



Ja kingid, roosilised ja kaneelilõhnalised...



Ja väikesed ja suuremad jõuluüllatused ka, nii lauale kui diivanile!




Rõõmsat peatselt saabuvat pühadevahet!

Hiigelsuured ja pisiasjad ...

Mis saaks olla parem.

Eriti,kui neid ise teha.

Mina teen tavaliselt pisiasju.

On kinkimise aeg.





Või mis pisikesed nad ikka on,võtsid terve riiuli enda alla.



Samas,inglikesed on meie kandis pirakad...



Rõõmu! Pisitillukest ja hiigelsuurt!

Lumehelbekesed lendavad ringi.



Loodetavasti ka kohale.



Ikka nii,et punane P.-le ja linane L.-ile...





Klassikaliselt kaunitele persoonidele klassikaliselt valged.



Igaüks pisut eriline.


Ja kõige kelmimale kollasest lumest räitsak.




Kogu helbeteo kestel tüütas mind üks kirjutiivaline tüüp, kes lendas heegeldise, lambi ja mu näo vahet...