Lapitöö...
täna ju tähtaeg kukub...
aga padjake ripub juba ammu mu aknal ja levitab head lõhna...
nimelt sai ta sisuks kuivatet roosiõisi...pluss tilgake roosiõli...



ja et seda riiet ikka veel on,tegin tikkimiskotikese...




et saaks kaunisti panna nõelakesed ja käärikesed ja niidikesed...





käärikesed on muide mu laste vanavanaema pärandus...



nõelakeste jaoks sai selline pehme riideke pandud...



ja niidikesd taskus peidus...

selline lugu...
luban lähiajal kalduda mõnda uude värvitooni...
aga august kestab veel...

õudusjutt...
Kuidas roosaroosiline Laima leidis koha ehitusbrigaadis...
Vedel ranne ja lõhkenud villid...
Seina on löödud umbes biljon naela...
Ühes seinas laudu veel pole...
...teine biljon naelu...







...kõigile,kes on küsinud,olen vastanud ,et maja värvime loomulikut metallik-lillaks...
kes on tahtnud,on uskunud...

Aga...
leidsin taburetid...



kokku on neid 2...
üks sai selliseks...



üllatus-üllatus--roosiline...
õigemini küll kibuvitsane...



...ilusam istuda...

Põnev lapitöö...
Elu esimene lapipadi...
No tõesti...
Uskumatu...
ja põnev oligi...








Sellise tehnikaga oli väga vahva lapitada...
ei mõõtmist,ei seadmist...
Muudkui aga tuli...
Aitäh Kellyle


...teen veel...

Ja minu uus armastus...tokkroos...

Eile õhtul said tartukad kokku.
Tänu minu suurepärasele veenmisoskusele said nad kokku grüünes...kaunis Luke pargis.



Siin sain seltskonda ja eriti üht liiget üllatada teatega ehteloteriivõidust...



Kuna ilm oli suurepärane ja sadas lakkamatult,tegime me ennast pargis märjaks ja läksime Nõo SH kohvikusse sooja,kus meid võttis vastu Kungla Rahvas.

Sõime ,jõime,tegime näputööd ja plaane ning nalja oli nabani...

Tintsik,armas inime ,oli Laimale soojad käpikud kudanud...



Spetsiaalselt minu jaoks on kinnastes ka väike roosa täpike...





Maanaga tegime suurepärase vahetuse-tema sai tordi kõrva ja mina endale kookose...

Ja need kaunid lilled,mis mu tuba ehivad...



AITÄH,AITÄH,AITÄH!!!

Nende lilledega sobivad suurepäraselt kokku mu kõrvarõngad,mis on ühtlasi ka kleidi eest...lausa kahe kleidi...



...oli pime ,tormine ja suurepärane õhtu...

Edeva inimesena ei saa ütlemata jätta,et täna õhtul pool 8 muutub vanuses üks number...
Aga näidata tahan pisut vanemaid asju.
Nimelt üks hea inimene arvas,et vanaemalt saadud pärandust võiks minuga jagada...
Ja nii ma saingi mõnusa kuhja ajakirju...



Jälgige aastaarve...



kübaramoed



kleidimoed


lõikelehed

tikkimismustrid











ja kõike muud...



kes tahab sirvida,peab külla tulema...valged kindad kätte ja...


ise tegin ka oma pisikeste valgete pisut vanemate käekestega midagi...






Ning see pilt spetsiaalaselt Lp.A.Lembelillele.
Kook.Täna pisut edevam...



ma tänan

Kõigepealt inspiratioon,mida pakkus Meete...




Aias puhkes õide kõrge kaunitar...





edasi hakkas lugu tokkroosilisusest lihtsalt roosiliseks muutuma...



ja lõhnavaks...





ning oi kui magusaks...



aga võite olla täiesti rahulikud,tegu on täiesti süütute vedelikega.
tumedam on roosisiirup
heledam lihtsalt roosivesi...lahjendamata...



moosini üritan veel jõuda...
nagu ka selleni,miks on minu uus põlleke selle kena proua seljas...



oh,mulle meeldib see lõige,selle lõike järgi õmmelda ja selle lõike järgi õmmeldud asjad ka...

Teatavasti sai ühel kenal päeval lähiminevikus sõidetud Anakondamaale...
Kastekannauto sabas...



Pärast pidulikku osa,kui õhupallid oli lendu või lössi läinud,orkester koju saadetud ja sefiiritort söödud...
kaunid kostüümis selga aetud,naerulihased korralikult välja venitatud...
tekkis järgmine takistus ...



Juulikese kaunid lõngakerad...
olime nii segaduses ja lummatud,et ei tulnud selle pealegi,et läbi otsida varemsaabunud Sokikese lõngakott...
Sokike ,Sul vedas...
Nii me siis istusime...



enesele ja teistele sai veel kõiksugust kraami külge riputatud...




ja siis sidusime end toas seisva redeli külge kinni ning asusime põhieesmärgi kallale...
...kõlasime ...





kõik said asjast aru,midagi valmis ,maigu suhu ja isiklikud kõladki,et kodus edasi mõnuleda...

Meie suurepärase reisi teisel päeval olime lihtsalt ilusad ilusates kohtades...



Samuti olen isiklikult mina väga tänulik Kohtla -Järve SHkaupluse müüjatädile,kes kenad-kaunid-roosilised kangajupid ja muud vajalikud iluesemed korralikult kolme kasti oli jaganud...
et siis korjasime komplektid kokku...

Ja kõigele vaatamata lõppes kokkusaamine liig ruttu...
sellest sai aru isegi ilmajaam...või keegi teine...
igatages sõitsime me sellise pilve alla...
aga võibolla asendas ta kastekannautot...



aitäh-aitäh-aitäh-aitäh-aitäh(siin ei täna ma ei pilve ega kastekannautot...vaid teadagi keda)