Illustreeritud eelteade...

Kuna laupäeval tuleb tartukatele süstikpitsi õpetada,tegin korralikult kodutööd ja uurisin,mida kõike saab süstikpitsiga peale hakata.

Linikusõbrad saavad teha -LINIKUID...





...tehtud kirjust iirisniidist...





ehtesõbrad -KÕRVARÕNGAID...





...Abakhanist pärit niidist,millest tavaliselt heegeldan turskemaid pusakeesid...
NB! kui valite metalliseid niite,võtke võimalikult
tugev,süstikpitsis tuleb sooritada päris tugevaid tõmbeid(vähemalt niidi jaoks tugevaid... )





...ja veel 1 pizike,aga mis temast saab ,on veel saladus...





...veel võib ju teha äärepitse ,motiive,jämedast nöörist kasvõi vaibakese...
......kui te mind ei usu,vaadake siia ...


...laupäevani...

Sinine esmaspäev.

Tegi kord Sokike mütsikesi...
Tahtis Laima ka teha,sest Emmi oli endale ootamatult saanud sinise jope...ja samuti oli nende koju tekkinud meetrite viisi sinist salli...


...aga mütsi ju polnud...ja need karmid põhja-läti tuuled,mis siin lõuna-eestis möllavad...

Pajalappide osa heegeldamine kulges viperusteta...
...kuid kuna Laima pole kunagi olnud eriline mustrijärgija,läks lappide kokkuheegeldamisel põnevaks.Kui sai kolm korda nii tehtud kui vaja ja kolm korda ka harutatud,(ei saa mainimata jätta,et lõng oli ka käsivarrejämedune...ehk sellest viperused...kedagi peab ju süüdistama...)tekkis suurepärane mõte kahe pajalapi vahele tekitada kolmas...pisut kandilisem ja tagurpidi tehtud...et siis äärest sissepoole.




...ja et kurve oli ka vaja võtta,tekkisid pealaele sellised lohe seljasakid...



...Laima,kes on pool elu pikapatsiline olnud,teab mis juhtub pea kujuga kui tõmmata müts pähe patse eemaldamata...
...ning iial ei või teada,millal Emmi kavatseb endale patsi soetada...
niisiis moodustus mütsi tahaossa lustlik sabaauk(kuhu siis veel
)



Kõigi rahustuseks kinnitab Emmi,et ka salli jäi järele piisava kaelasoojendaja jagu...



Midagi sinist veel...
Pärnu linnas leidus Laima ema jaoks üks selline imepisike nõuke...



...nii imepisike...




PS
leib küpses ka...
kaapekakuke sai söödud enne kui pildimasin koju jõudis...
vormipätse hoidsin kiivalt...no mitte väga...
üks neist jäi alla rehetuppa vanade palkide ja raamatute juurde



teine tuli pööningukambrisse,kus pelargoonid juba õitsevad ja suur suvi käes

Eripostitus LaanteLapsele...
...aga ka kõik teised on loomulikult oodatud piiluma...

niisiis ,LaanteLaps,vaata nüüd hoolega...
sellise udupeene heegelnõelaga,milliseid mul tänu Sinule nüüd kaks on,teen ma selliseid kaelakaunistusi...
...selle võttega,et pärleid-helmeid-litreid enne niidile ei aja...niit nii peen,et ei kannataks seda vist välja...aga samas keeks kokkusaanuna kannab kaela küll...
...ja lihtsam ning kiirem on mu arvates ka nii,üks ,kõige igavam etapp,jääb ju vahele...
...tuleb näiteks keset keed tahtmine veel midagi vahele pista...vabalt...















...nagu ikka,iga nädalapäeva jaoks üks...
...nii paari-kolme nädala jagu...

...aga väljas on soe ja päike,leib kerkib ning selle kevade esimene kostüümike saab kohe välja lõigatud...

olge ikka ilusad...

See kõik on nüüd nädala settinud...
ja piltide kuju võtnud...lausa värviliste...sama värviliste kui oli möödunud kvaliteetne nädalavahetus...
...meile meenutuseks,teile innustuseks...

...mängisime turiste...


...läksime ja tulime...(võte Läti kopterilt)


...tagusime märki...


...kudasime sokke...


...nõelusime jänkusid...


...tegime pilte kaugemalt...


...ja lähemalt...


...olime rahul...


...olime rõõmsad...


...naersime,et silmad märjad...(otsekui sibulast)


...sõime...


...vahel sai ka perenaine aega maha istuda ja miskit põske pista...


...aga enamasti ta lihtsalt lõbustas meid...


...uusi kohtumisi jäid ootama poolikud tööd...


...oli kaunis ja kummaline...


...öös oli asju...


...kahjuks polnud pipraanduriga salakaamerat...aga see selleks...

...te teate,mida ma tunnen

Niimoodi ootamatult ta valmis...

Kaas eemaldus...sisu väljus...ja ma nägin,et seal on veel midagi...

aga mis,seda ma veel ei taibanud.

Ja siis ma kuulsin vaikset-vaikset sosinat...see oli tema...

Tõstsin ta kõrva äärde...

Ta sosistas mulle,et vajaks hädasti mu kõige punasemat huulepulka...

...ma polnud kade...

...jah,saite õigesti aru...jõudsin just koju Häärberist,kuid olen ikka veel Rohelises Luksuses...
...tuhanded südamed,nõelapidamatus,peaaegu helendav supp,karjumapanevalt külm bassein,noored naelad ja sepapoisid,
retk roosiliste lusikate järgi,tapetud sulane(Jaan Kaer nimeks oli tal...),kirju ja pehme hunnik nurgas,haavatud sõdalane,sinililled näpu otsas,kõrvarullimisemõnu,VVK(viisitammevihkajateklubi),peavalu peitmine nööbipilti;kaunis, kõlava häälega pisipreili,tõeline perenaine(üllatuslikult paguniteta)...tuhandeid kauneid mõtteid/asju/inimesi...oh,te teate,mida ma mõtlen...

...ja keegi ,kes säilitas salapära...

...aga...et ei jääks võlga...

... loomulikult te vastasite õigesti...



..Leedi saab siia toetada oma käekese...kui ta kord saabub Häärberisse ja tühjendab PrPolkovniku poolt eraldatud kingiriiuli...

Kingitus 2...
...nii,kes arvab ära,mis see on ,saab endale...
kes arvab ära,kelle omaks see saab,ei saa seda endale...
...teadagi...
...kes saab,piiluge SELLE teisele küljele,seal on ilmne vihje...
...aga näitan ainult ühte poolt...
...täna...




rannas näeme...

Kingitus 1 ... otse udust...

...ta võtab selle sahtlist välja kui tekib tunne...



...,et see mälestus väärib jäädvustamist...



...ta teab,et see pitsitükike toob naeratusekese suunurka...



...ja et see roos oli kõige lõhnavam...



...ning et ümbrikku ei peagi avama,et seda jälle tunda...

...sisu sama,vorm erinev...või oli see vastupidi...kes teab...








...et siis...kuidas tuju,nii munad... kõrvas...pidades silmas käimasolevaid pühasid...

...valge...



...mummud...


...klassika...



...aitäh,Lin...

kirjutasin siin suure kirjage,et tegin teise veel...
tegingi...
...romantika...






...ikka selline pisike...kõige väiksemast märkmepaberist,mida leidsin...

...ja siis võiks ju kõrvas ka midagi roosat rippuda...


...nüüd tekkis tunne,et nad võiksid siia kotti peituda,kui enam ei jõua väljas olla

Eile veel...
...sõitsin kodu poole ja naeratus oli kõrvuni...pidevalt.
ikka tore on koos teistega midagi teha...saab küsida kinnitust ja ise kinnitada...ka liimiga ...ja niisama pläkutada...
ja näha,kuidas keegi teine teeb täpselt sellise asja,nagu ise oleks tahtnud
ja et plaanid võivad muutuda ühe kogemata kaasatulnud vidina tõttu...

...sellest peaks sis saama plaanide ja plaanimutuste märkmik...


et sis roosadele lehtedele helesinised unistused...
ja kollastele sulaselgest kadedusest tingitud mõtted...


...kaanekihtide vahele peitsin selle jänest sõitnud süstikpitsi jupikese...


...oli ilus päev...

Oodates homset...

...sellised on autoparandusega kaasnevad paratamatud kulutused...

,,,ja romantikud...kinkige endale aprillikuu burda...mmm...rrr...
PS jälgige,et sisalduksid ka käsitööleheküljed,vene keeles võite hoopis kokakunsti lainetesse sattuda...

Mõtlesin,et mis ma ikka ootan,näitan kohe ära,et oskan ikka suuri asju ka teha...
Tehnika paraku ei muutu...esialgu
Hortensia...

...et saaks tulukese ka põlema panna...

...ja tulevalgel kirjutada...



...proovisin õmblemise-liimimise köitmist...ja mitte ei lõiganud,vaid rebisin...et saaks pisut karusem...

Niisiis,mu väikesed kolmikud...
Või no mis väikesed nad enam...
Lillepotist nad ju juba selgelt suuremad...

Aga samas,tikutoosiga võrreldes...

Suuremal vennal on kass kõhus...

Väike õde on ingel...

Ja tema ise on ilmselgelt naissoost,sest niii palju krohvi ei pane endale näkku isegi kõige edevam mees...

Kuid nüüd,muutudes ootamatult asjalikuks-krohvi pärisnimi on struktuurpasta,seda saab tuubist pigistada nagu marmelaadi ja sõrmekestega vajalikku kohta plötserdada(ka ebavajalikku);
näod ja sabad ja kõhud on lõigatud salvrättidest,et ei peaks ise liigset kunsti tegema;
no ja kõige põhi on meie uus armastus kraklee,alusvärviks otse loomulikult kas (kassi)kuld või (...)hõbe...
...Ja see kõik on tõde,ma ei tee järgmist postitust röögatusega---APRILL