Üks lubatud õpetus.

Quote: Väga armas kott. Ma tahaks saada õpetuslinki või juhendit selle lukutrikiga, no, et see kenasti sees püsiks (ülaäärest nii 3-4 sm seespool) 24 Aug 2011 - 11:19 Kommenteerib Drex

Tegelikult on see juba varem kirja pandud ja ka siin blogis olemas, aga toon siis veel eraldi välja. Pildid pärinevad sellest postitusest, seal on võimalik neid ka suuremalt näha, kui pildile klõpsata.
Selleks et lukk ilusasti koti ülaservast parajal kaugusel püsiks, on vaja koti vooder lõigata lühem.

Luku õmblen koti külge niimoodi-
Edasi ühendad õmblusega voodri ja koti pealmise osa.

Siis tõmbad koti laiali.

Pane kotipõhjad omavahel kokku ja õmble need omavahel kokku, mööda õmblusvaru.

Kui nüüd kott õiget pidi keerata ja põhi korralikult sirgu tõmmata, siis toimubki see trikk, et ülemine äär keerdub sissepoole. Enne teppismist kinnita ikka nööpnõeltega või traagelda.

Ma loodan, et on arusaadav. Kui tekib veel küsimusi, siis küsige, eks ma proovin neile vastata.

Lapitekk SUVI
Et kõik ausalt ära rääkida, alustan sellest, missuguste mõtete ja eesmärkidega alustasin lapitekk SUVI kavandamist ja õmblemist.
1.Õmblen teki tehnikas, milles enne ei ole õmmelnud.
2.Õmblen materjalist, mis juba on kodus olemas. (peale suurpuhastust töötoas leidsin, et mul on liiga palju riidejuppe)
Need kaks põhimõtet kõigutamatult eesmärgiks alustasin tekitegu.
Valisin aluspaberi tehnika. Varem olen kasutanud selles tehnikas üksikuid plokke või pilte. Esimestena valmisid mesilased. Pidin tõdema, et aega ja materjali läks rohkem, kui olin arvestanud. Mesilase skeem pärineb SIIT
Järgmisena valmisid päevalilled. Skeem SIIT. Kokku 14 lille, mille õmblemiseks pidin joonistama paberile 112 sektorit, 8 iga õie kohta.
Ja nüüd olin sealmaal, et pidin tunnistama - heleroheline riie hakkab otsa saama. Väiksemate lillede skeem SIIT. Kõige välimisel plokireal kasutasin erinevaid rohelisi kangaid. Lilled said oma värvuse ka täpselt selle järgi, kui palju mul just seda kangajupikest jagus. Need lilled said kõik vabakäelise tepingu. Kasutasin kangaga sama värvi niite.
Äärde sai veel ribake lepatriinuriiet, mida ei jäänud järgi rohkem, kui 2 cm. Pisut rohkem oli kodus trükitud lehemustrilist kangast, millest sai lapitekile laiem raam.
Tekk oli korralikult kirju-mirju. Aga asi ei piirdu sellega. Teki tagapõhjaks sai rohelisepõhjaline oran˛i-siniselilleline riie.
Ääres kant.
Kokkuvõtvalt - aluspaberi tehnika võtab kaks korda rohkem aega, rohkem materjali. Etteantud skeemide joonistamine paberile(proovisin ka printeriga, aga tekkis -paper jam) ja pidev pliiatsi teritamine oli pisut igav. Hilisem paberi eemaldamine oli väga prahtitekitav. 
Eesmärgid, mis enne tekitegu said endale püstitatud, olid täidetud. Ja kui ma seda tekipilti vaatan, siis pean tõdema, et minu suvi oligi selline kirju-mirju.
Laptekikonkursil oli minu poolt veel üks tekk, aga sellest teine kord.

Õmblesin kaks kotikest. Igaks juhuks panin õpetuse ka kirja.

Kaks kotikest õmmeldud puvillastest riidetükkidest. Kergem on niisuguseid kotikesi õmmelda nende lukkudega, mida müüakse meetriga, s.t neil ei ole alguses ja lõpus metalseid stoppereid. Minul kahjuks seda võimalust ei olnud.


























Kuhu lukk täpselt tuleb, saad valida. Keskele või äärde, toru liigutades saad valida sobivaima oma koti jaoks.





Tulemuseks kaks kotikest, millel ühel  õmblus seespool, teisel väljaspool.  Kellele selline pesuõmbluse õmblemine ei meeldi, on ühe võimalusena veel kasutada äärte töötlemiseks kanti.

Seeneaeg
Pajalapid seenepildiga. Tegemist aluspaberi tehnikas õmmeldud seenepiltidega. Skeem pärineb SIIT Dekoratiivne kärbseseen...


...ja sellele iseloomulik "seelik" ehk loori jäänus.


Puravikud.


Pikk pajalapp kärbseseentega...


....ja puravikega.






September. Pehme õmmeldud seenepilt.