Et siin valitsev vaikus (eelkõige mulle endale) piinavaks ei läheks, kirjutan paar sõna. Pilte ei saa panna enne, kui koju interneti saan, aga see võib pikaks venida, kuna teenusepakkujate kontorid on loomulikult lahti ainult (ka minu) tööajal.

Vahetasin kuu aega tagasi taas elukohamaad. Kõik vardad-heegelnõelad ja natuke lõngavaru mahtus ka kohvrisse ära, mille üle on mul väga hea meel. Aga Br*sseli lõngapood valmistas taas pettumuse... Kuna osalen sokikudumisvõistluses ja sokivahetuses, otsisin ühevärvilist sokilõnga, aga ei leidnudki. Oli vaid väike valik kirjusid ja inetutes toonides ühevärvilisi. Paar tokki Regia Softy "karvast" lõnga siiski ostsin. Nüüdseks tean, et siin on veel vähemalt kaks lõngapoodi, eks püüan pühadejärgsel laupäeval sinna seigelda.

Eesti-ajaga võrreldes olen siin aga mõneski mõttes usinamaks käsitööliseks hakanud. Nimelt ei jõudnud ma siis ühelegi isetegijate kooskäimisele, siin aga võtsin südame rindu ja läksin Ravelryst saadud info põhjal ühte kudumiskohvikusse. Nimelt saavad igal reedel kell 16-20 Luxembourgi platsi lähedal kohvikus "Café Arthur’s " kokku käsitööhuvilised, joovad teed-kohvi ja teevad näputööd. Kohviku prantsuskeelsest belglannast (ehk valloonist) omanik annab head nõu ja aitab probleemide korral. Olen seal nüüd juba kaks nädalavahetust käinud ja peab ütlema, et tore on! Esimesel korral tabasin end pidevalt lollakalt naeratamas - no nii vahva ju samasuguseid hulle kohata! Oli nii valloone, flaamlannasid, kudujaid Dominikaani vabariigist, Portugalist, Soomest, Kanadast... Nojah, öeldakse ju, et kudumine on rahvusvaheline keel. Heegeldamine ka muideks. Minu motiivikotti imetleti ja uuriti seal hoolega, viisin ühele valloonile (või valloonlannale? ÕS ei aita siinkohal...) tema soovil ka ruudumustreid ning õpetasin "viipekeeles" ja jooniste abil, kuidas kotti teha. Eks siis pärast pühi ole näha, kas ta juba alustanud on. Kui kuuldi, et ma olen Eestist, siis hakati kohe meie kindamustreid kiitma! Üks soomlanna oli väga huvitatud haapsalu rätikute raamatust, uurisin ka juba foorumi kaudu, aga näib, et raamatut tuleb tal veel ootama jääda.

Eesti kudumeid kiitis täna lõunalauas ka üks eesti keele ära õppinud belglane, kes varsti tööasjus pikemaks ajaks *fganistani sõidab. Kuna sealsed talved on belglase mõistes hirmkülmad, siis tahab ta Eestist ühe korraliku kihnu troi kaasa osta.

Nagu öeldud, näitan enda valminud töid siis, kui see tehniliselt võimalik. Seniks kuulmiseni!