Võin kindlusega öelda, et intensiivkursuste kõrval on minu viimaste nädalate üheks märksõnaks olnud käsitöö. Seda koguni nii palju, et parema käe keskmise sõrme ots on juba oma kümme päeva tuim, nüüdseks on seis peaaegu et normaliseerunud, alguses olin küll päris ehmunud.

Esiteks muidugi käsitööolümpia, mille kohta ma hetkel veel ilusat pilti panna ei saa, ja seepärast sellel teemal pikemalt ei peatu ka.

Kui olümpia-ala valmis, asusin kibekähku SKP2008 (Sock Knitters Pentathlon'i ehk sokikudujate viievõistluse) juurde. Asi käib siis nii, et 10 kuu jooksul koob võistleja viis paari sokke, mis on kõik eri stiilis. Moderaator valib 2-kuuliseks perioodiks ühe mustri. Kõik võistlejad peavad projekti jaoks loodud yahoo grupi veebilehele üles panema pildi pooleliolevast sokist ja lõpuks mõlemast valmis sokist. Pildialbumis olevate piltide järjestus määrab ka võistlejate kohad lõpetanute tabelis. Rootslanna Barbro on siiani võitnud kõik etapid, uskumatu naine! Ehkki alguses oli minulgi võistlushasart sees, osalen nüüd lihtsalt sokihuvist. Läbitud etapid siin:

1. sokk (märts-aprill):

Muster: Jacobean, Steinbach Wolle Sockenwolle, 2 mm vardad.

2. sokk: (mai-juuni):

Muster: Berlin, Regia 4-kordne sokilõng, 2 mm vardad

3. sokk (juuli-august):

Selline muster siis säärel, sokki üleni näeb SIIT
Muster: Rattlesnake Creek, Schachenmayr nomotta Regia Color 4-kordne sokilõng, säär 2,5 mm ning jalalaba 2 mm varrastega.
Alustasin kudumist juba juuli lõpus, aga tol korral esimesest paarist reast kaugemale ei jõudnudki. Andsin siis varrastele valu, nii mis jaksasin, ja sain augusti viimasel päeval kenasti valmis.

Juuli-augusti sokid käivad ka projekti juulikuu sinise alla nagu ka järgmisena esitlemisele tulev suur töö, mille ootamatult selsamal päeval ehk 31. augustil lõpetasin. Ootamatult seetõttu, et jõudsin siis paar päeva varem lõpuks poodi lõnga juurde ostma, et suvekuudel niisama seisnud tekk sügise tulekuks ikka ära lõpetada ja õnnetuseks selgus, et seda tooni lõnga enam ei ole Mis siis ikka, tuli otsad kokku tõmmata…

Tekk tuli küll plaanitust poole väiksem (125 x 66 cm), aga soe ja mõnus ümber õlgade tõmmata või põlvedele panna. Muster Linda Elgase raamatust "Haapsalu rätikud" lk. 15. Lõng Wibra Bianca, 100% akrüüli (pestavus eelkõige!) ja 4,5 mm vardad.

Nüüd, kui mitmed asjad ilusti lõpetatud, võinuks ju hinge tõmmata, aga võta näpust! 1. septembril tehti avalikuks SKP neljas sokimuster ning kuna hoog oli sees, otsustasin sokikudumise seekord kiiresti kaelast ära saada. Kõlab küll, nagu oleksin piinelnud, tegelikult igatsesin ikka uusi kogemusi-oskusi!

4. sokk (september-oktoober):

Muster: Ziggy, Schachenmayr nomotta Regia 4-kordne, varvas-kand-sääreots 2 mm, kahevärviline osa 2,5 mm varrastega.

Sokid valmis, hakkasin ellu viima projekti järgmist tööd. Juba liitudes oli mul kindel plaan kududa endale rahvuslik pinal, sest keeletundideks vajalikud pliiatsid-kummid-teritajad olid kõik koti põhjas laiali. Tagasi vaadates tundub aga, et see ettevõtmine vajas suuremat hoogu ja pikemat planeerimist (kui kaks kuud, khm), kuna sain alles nüüd südame rindu võetud. Seitse korda mõõtmine ja üks kord lõikamine tasusid ennast aga vähemalt minu enda arvates küll kuhjaga ära:

Kasutasin seegi kord armsaks saanud Kihnu mustreid, lõngad olid Schachenmayr nomotta Regia Galaxy Color (punasekirju) ja Schachenmayr nomotta Regia 4-kordne (must), 2 mm vardad. Pilte veel siin, siin ja siin.

Vahepeal, kui pinal lukku ootas, nokitsesin valmis ka oranži Aslani, mis mul juba mustri avastamisest saadik just projekti jaoks plaanis oli:

Lõng Schachenmayr nomotta Catania (100% puuvilla), 4 mm vardad.

Nõnda, romaan selleks korraks kirjutatud! Varrastel on nii uusi kui vanemaid asju, nendest siis juba järgmisel korral...

Oma nädal aega on kulunud strateegia kavandamiseks ja katsetamiseks. Eile pärast Tiidreku kiiduväärt etteastet otsustasin ennastki kätte võtta ning asusin lõpuks tõsimeeli võistlejate sekka. Valisin Rohelise mustrikogust tuunikamudeli välja, aga ei leidnud jällegi pildi juurde mustrit. Mis siis ikka, vahtisin silmi kissitades pilti (lõpmatuseni ju suurendada ei saa) ja proovisin mustrit maha joonistada. Mõttetu üritus. Pärast mitu tundi kestnud eksirännakuid netiavarustes sarnase mustri otsingutel ja eri nõeltega läbiheegeldamisel avastasin, et otsitav muster oli ikkagi sealsamas kogus ka olemas, ainult et kui album enda arvutisse tõmmata, nagu mina olin teinud, läheb piltide järjekord sassi...

Kõik varustus käes, võisin veidi enne keskööd lõpuks rajale asuda! Hm, ei tea, mis kell siis Pekingis näitas? Heegeldasin kella kaheni öösel, siis meenus, et magama peaks ka minema. Hommikul pusisin ka paar rida ja siin on tulemus päeval kella kahese seisuga:



Materjal: Steinbach Wolle Maxi, nõel 1,5.

Sellel pildil on näha mu tubli abiline:


Teleka ääres ma kahjuks "võistelda" ja olümpiat jälgida ei saa, sest paraku pole ma veel leidnud oma telepurgist kanalit, mis seda üle kannaks... Internetist saaksin küll vaadata, kuid interneti lepingu kohaselt saan kuu jooksul alla ja üles laadida üksnes 1G mahus andmeid. Seega piirduks mu vaatamine vaid ühe päevaga, seejärel oleksin sunnitud terve ülejäänud kuu tiguaeglast internetti kannatama, nii nagu juhtus "tänu" Eurovisiooni eelvooru ülekande nautimisele ühel esimestest päevadest, mil mul internet sees oli. Nii ei näinudki ma täna Jaansoni-Endreksoni sõitu, Kanteri võistlust ehk näen, kui tööinternet võimaldab. Teie aga nautige vaatamist ka minu eest! Mõnusat olümpia jätku!

Niisiis, juulikuu sinine...
Mul on praegu kaks sinist asja pooleli, aga need on parasjagu suured. Üks neist ootab aega, mil jõuan poodi minna ja lõnga juurde osta, teine aga lihtsalt pealehakkamist. Kuna mõlema funktsioon on (erineval moel) sooja anda, siis pole alates maikuust olnud ka motivatsiooni nendega mässata. Seepärast mõtlesin kasutada ära teksasinise lõnga Phildar Phil Lin, mille ma heegeldatud seeliku tarvis ostsin, ent pisut pettusin, kuna lõng osutus selleks otstarbeks liiga jämedaks. Veel üht heegeldatud kotti ma teha ei tahtnud, pealegi võtaks see aega, aga seda mul hetkel väga ei ole. Murdsin pead, mis ma murdsin, lõpuks ehk siis eile otsustasin teha midagi väikest, aga kasulikku, mis oleks samas ka huvitav. Sirvisin Ravelrys mustreid ja pilk jäi peale mõnusalt pitsilisele asjakesele nimega Elvish Leaves Dishcloth ehk siis haldjalike lehtedega nõudepesulapp, inspiratsiooniks on olnud Lórien/Lothlórien. Minu lõng mustrit kahjuks nii reljeefselt ja selgelt ei näita, kuid tulemus on minu meelest sellegipoolest täitsa ilus. 2,5 mm vardad.



Veidi lähemalt ka:


Hm, hakkasin praegu mõtlema, et tegelikult jooksevad siin kokku mitmed huvitavad asjaolud: juulikuu sinine, Lothlórienist inspireeritud muster... Nimelt käisin juuli keskpaiku (hehee, õige kuu!!) elus esimest korda Londonis ja meil õnnestus saada kohapeal LOTRi muusikali piletid. Hiljem muidugi selgus, et käimas olid viimased etendused (taas ideaalne ajastus!!). Võin kätt südamele pannes öelda, et tegemist oli konkurentsitult kõige lummavama etendusega, mida ma oma elus olen näinud. Esimene vaatus oli peaaegu et möödas, kui märkasin sõna otseses mõttes suu kinni panna ja ometigi seljatoele nõjatuda. Juba see, kuidas kõike seda tegevust väikese lava peal liikuma ja sujuma panna, lavakujundusest ning etendust äärmiselt realistlikuks muutvatest efektidest (nt täiskuust mööda sõitvad pilved) rääkimata. Ning muusika!!!! Vahepeal haldjalikult ülev (autoriks muu hulgas Soome folkansambel Värttinä), siis jälle kääbiklikult rahvapärane ja hoogne või lüüriline... Ega seda ei olegi võimalik kuidagi sõnades edasi anda, seda peab ise kogema. Aga nüüd kolitakse rekvisiitide ja muuga kuuldavasti Saksamaale, Austraaliasse ja Uus-Meremaale, nii et etenduse vaatamiseks tuleb sinna sõita...

Et aga natukenegi seda kõike edasi anda, panen siia paar linki:

- Sami ja Frodo laul lõkke ääres, otse etendusest: LINK
- sama, aga kvaliteedilt parem (plaadi)versioon, millele järgneb Gollumi võitlus iseendaga: LINK - mõnus tervik
- kääbikute laul ja tants, jälle hoogne ja rahvalik (pildi kvaliteet kohati veidi kehv, aga annab atmosfääri hästi edasi): LINK
- Lothlórien, hästi kaunis ja võimas laul, mida esitavad Legolas ja Galadriel: LINK
- Star of Eärendil, esitab Arwen: LINK, kasutaja lotrlondon profiili alt leiab üldse mitmeid hea kvaliteediga videosid
- lõpuks etenduse koduleht, kus saab ka klippe vaadata ning huvi korral laadida enda arvutisse laulu 'Lothlórien': LINK

Nii, tundub, et sattusin hoogu... Aga head tahaks ju ikka jagada, kasvõi maitse suhu andmiseks, eks?

Ilusat Lórieni!*

-----------------------------
* Wikipedia andmeil tähendab see ju "Dream Land", mida võiks praeguses kontekstis mööndustega tõlkida ka kui Unemaad


P.S. Ahjaa, selgus, et IEga vaadates on mu blogi sassis, tegelen sellega tasapisi (st uurin asja).
RÕÕMUS TÄIENDUS: Hurraa, blogi on korras, tänu eelmise postituse randmesoojendajate omanikule!!! Ole sa südamest tänatud!!!

Kirjutamine on ikka üks raske tegevus! Küll on hea, et postitust võib ka piltide ja lakoonilise infoga täita Seekord rohkemaks jaksu ei jätku. Häbi-häbi, vastamata on veel healapse ja Hetty saadetud küsimustikule (aitäh teile!!!), alustasin küll kohe samal päeval, aga siis läks jube-jube kiireks (külalised hakkasid pidevalt voorima ning tegelesin paar kuud majutus- ja giiditeenuste osutamisega ) ja jäigi postitamata... Kui postituse lõpus veel võhma järgi, siis vastan ka küsimustele ära, mis siis, et rong juba ammu läinud ja unustatud ka. Parem siiski hilja kui mitte kunagi, eks ole endalgi hea tagasi vaadata ja kirja panna nt, kus olen elanud.

Aga nüüd käsitööjuttu!

Juunikuu kollane projekti raames:


Materjal: Schachenmayr nomotta Catania (100% puuvill), heegelnõel nr 3. Kaunistan hiljem, praegu ei olnud üldse inspiratsiooni

Projekti raames kudusin randmesoojendaja-käevõru:

Kudumisel kasutasin Regia sokilõngu (Galaxy, mis on loomuliku valguse käes tunduvalt punasem, ja must Silk) ning Isetegijast leitud Kihnu troimustreid, mis mind lingi avastamisest saadik kummitanud on. Tahaksin neid kindlasti ka (tunduvalt) suuremasse esemesse kududa, aga seda siis edaspidi.


Roosa mütsi kudusin juba möödunud aasta septembri alguses, aga ilusa pildi sain alles praegu:

Materjal tundmatu (ilmselt mingi akrüül, vanast kampsunist harutatud), vardanumbrit ei mäleta.

Tadaa! Esitlen uhkusega oma elu esimest heegeldatud mütsi, mis valmis juuni lõpus (aega võttis oma poolteist kuud):

Materjal: Mondial Cotton Soft Speciale Baby Solid, 3 mm heegelnõel.


Andsin sõrme ka projektile , aga praegu pean punastades tunnistama, et teen alles trenni. Plaanis heegeldada topp või tuunika. Alguses mõtlesin kasutada Cable5 lõnga, mida siin varem ka värvispektri projektis olen kasutanud, aga põikasin Eestis käies Tartu Liannist läbi ning armusin SW Maxi Ombresse, millest mitmed siin toppe jne heegeldanud on. (Vahemärkusena avaldan ohjeldamatut vasikavaimustust Eestis saadaval olevate heegelniitide üle, siin aja nii peenikesi niite tikutulega taga!!) Kuna Tartus aga vastavat tooni piisavas koguses ei olnud, sain materjali kätte alles nädal hiljem Tallinna poest, seda vahetult enne lennujaama minekut, nii et harjutada ei saanudki. Ajaliselt sattus see kõik ka niimoodi, et olümpiatule süttides olin mina pilvede kohal (sain avatseremooniat küll ootesaalis natuke vaadata, kuid pidin umbes 10 minutit enne Eesti delegatsiooni sissemarssi lennukisse minema - ja siis istusime pool tundi niisama ja ootasime õhkutõusmisluba!!! Urrrr, ma ütlen!!!). Nii et olen nüüd eile-täna hoolega katsetanud erinevaid mustreid (ja mõelnud kahjutundega sellele, et ühtegi põhimustrite raamatut käepärast ei ole...), üha pikemaks venivat proovilappi kiindunult vaadanud ja silitanud, aga startinud veel pole. Kuna see on mu esimene suurem heegeldusprojekt (seni suurimaks võiks pidada pontshot või motiivikotti), siis on närv ikka sees, kuidas kõik välja kukub, aga samas on mul ütlemata hea meel, et olümpiaprojekt tagant utsitab ja paneb kõik julguseraasud kokku korjama, sest ilma selle stiimulita lükkuksid kõik topi- jm heegeldamised teadmata kaugusesse. Nüüd on aga võimalus kui mitte auga lõpetada, siis vähemalt saada kogemus ja ma ei pea seda sugugi halvaks variandiks!

Nii, arvatavast lakoonilisusest sai hoopiski lobisemine. Väga tore, ma pole siiski täiesti lootusetu blogija! Aga kell on palju, küsimustikule vastan järgmine kord. Nüüd tuleb hakata homseks valmistuma - 8.30 tuleb olla prantsuse keele intensiivkursusel platsis, seega kiiresti õpikuga voodisse ja kordama!

Tere üle pika aja! Kuu aega on juba internetiühendus siinmail olemas, aga kirjutama hakkamiseks on hoogu vaja ja pole olnud kedagi tagant lükkamas. Pealegi on töö juures olnud kirjutamist ja ekraanile vahtimist isegi palju (mitu kuud tuli pidevalt teha ületunde), nii et tunduvalt mõnusam ja rahustavam oli lasta õhtuti närvidel puhata ja näppudel varraste rütmis käia...

Eks hakkan nüüd siis võlgu tasuma!

Algatuseks ülevaade sellest, kuidas on kulgenud projekt


Veebruar - punane nagu armastus


Cookie A. muster oli teemakohane BFF (Best Friend Forever) ja sokid läksidki mu hästi kallile ülikooliaegsele toanaabrile.
Lõng Steinbach Wolle Sockenwolle, vardad 2.5 mm. Tegin mõned modifikatsioonid ka, nt soonikute vahel kudusin kahe parempidise silmuse asemel kaks keerdsilmust, nii jäi minu meelest ilusam.


Märts - lilla nagu esimene krookuseõis lumest piilumas

Ma lihtsalt pidin selle poolelioleva töö pildi ka siia panema, see on nii temaatiline!


Muster: Everlasting Bagstopper Knittyst, materjaliks kohalik puuvillane lõng Cable 5 (50g/170m) Veritase poest, põhi ja sangad 3 mm ja ülejäänu 5 mm varrastega.

Detailidest ka mõned pildid: PÕHI ja SANG PAREMALT ja PAHEMALT POOLT

Kõige rohkem aega võttiski sangade valmistamine. Originaalis õmmeldakse lihtsalt lai tugev pael sangadeks, mina aga tahtsin kududa. Leidsin tänu Ravelryle sellise õpetuse nagu Twice-Knit Knitting, mida võiks ehk tõlkida 'kaks korda kudumine' vms. Selle tehnikaga kootud ese ei veni eriti ega ka hargne. Põhimõte on siis selline, et kood kaks silmust kokku (esimese silmuse ja selle kõrvalsilmuse), aga libistad vasakult vardalt maha ainult esimese silmuse. Seejärel kood sellesama teise silmuse järgmise silmusega kokku ja lased jälle vaid ühe silmuse vasakult vardalt maha. Põhimõtteliselt kootakse iga silmus kokku nii temast ühel kui teisel pool oleva silmusega. Paremal pool siis parempidi kokku, pahemal pool pahempidi.

Kott venib ilusti ja mahutab ka palju


Aprill - roheline nagu esimesed hiirekõrvad

See linikuke sai valmis paari tunniga. Mustri leidsin saksakeelsest ajakirjast Anna 4/2008, Runde decke 19 (lk. 22), lõngaks jälle Cable 5, vardad 3 mm. Selle mustri juures oli huvitav see, et keskmine osa on heegeldatud, edasi kootud, siis silmused maha heegeldatud, heegelkaartest silmused varrastega jälle üles korjatud ja edasi kootud, lõpuks serv maha heegeldatud nagu tavaliselt.
Kuna mul sähvatas geniaalne idee teha nendest väikestest linikutest kokku üks suurem laualina, alustasin kohe uut samasugust, kuid paraku sinnapaika ta jäigi. Peaksin ta austusest käsitöö vastu ikkagi ära lõpetama, paar rida on vist veel teha...


Mai - roosa nagu õunapuuõied
Kannan roosat heameelega ja seepärast uskusin, et maikuu esemega ei teki probleeme. Aga võta näpust. Hakkasin sellestsamast Cable 5-st heegeldama ilutegija toppi, aga selgus, et lõng on seljariideks liiga jäik. Pealegi olen nii väike heegeldaja, et oleksin olnud üliväga kimpus väljamõtlemisega, kuidas mustrit kohandada, nii et topp poleks ülevaltpoolt niivõrd sirgelõikeline ja mustri 'keskkoht' jääks samas näiteks rinna alla (st alguses kasvatada ja hiljem kahandada). Seega läks topp, niipaljukest kui seda oli, harutamisele. Kuna mai lõpus kamandas kõrge palavik mind pikali voodisse, ei olnud võimalik poodi uue lõnga jahile minna ning seega tuli olemasolevast kiiresti midagi nuputada, et saaks ikka maikuu sees alustatud. Lehitsesin paaniliselt kodusolevaid ajakirju. No ei midagi... Niisama linikumustrid olid kõik peenemale niidile mõeldud (kõrvalepõikeks: huvitav, millal on tegemist lõnga, millal juba (iiris-, heegel-)niidiga?). Siis äkitselt langes mu pilk suurele lapitekile ajakirja Lea eriväljaandes 'Häkel-Patchwork' (LH 534, muster nr 32) ja voilà - siin on üks tekilapike, mida mina kasutan linikuna.

Võib-olla tuleb temast kunagi ka osa lapitekist, kes teab, aga hetkel mitte.

Juunikuu kollase jaoks on idee olemas, läksin täna lähimasse Veritasse materjali ostma, kuid kõigi teiste korralikult esindatud värvide vahel vaatas mulle riiulist vastu ainult üks kollane lõng ja seegi oli mingi imelik läikiv sinepikollane sünteetika. Eks homme lippan siis korralikust lõngapoest läbi ja loodan, et seal on parem valik

Et siin valitsev vaikus (eelkõige mulle endale) piinavaks ei läheks, kirjutan paar sõna. Pilte ei saa panna enne, kui koju interneti saan, aga see võib pikaks venida, kuna teenusepakkujate kontorid on loomulikult lahti ainult (ka minu) tööajal.

Vahetasin kuu aega tagasi taas elukohamaad. Kõik vardad-heegelnõelad ja natuke lõngavaru mahtus ka kohvrisse ära, mille üle on mul väga hea meel. Aga Br*sseli lõngapood valmistas taas pettumuse... Kuna osalen sokikudumisvõistluses ja sokivahetuses, otsisin ühevärvilist sokilõnga, aga ei leidnudki. Oli vaid väike valik kirjusid ja inetutes toonides ühevärvilisi. Paar tokki Regia Softy "karvast" lõnga siiski ostsin. Nüüdseks tean, et siin on veel vähemalt kaks lõngapoodi, eks püüan pühadejärgsel laupäeval sinna seigelda.

Eesti-ajaga võrreldes olen siin aga mõneski mõttes usinamaks käsitööliseks hakanud. Nimelt ei jõudnud ma siis ühelegi isetegijate kooskäimisele, siin aga võtsin südame rindu ja läksin Ravelryst saadud info põhjal ühte kudumiskohvikusse. Nimelt saavad igal reedel kell 16-20 Luxembourgi platsi lähedal kohvikus "Café Arthur’s " kokku käsitööhuvilised, joovad teed-kohvi ja teevad näputööd. Kohviku prantsuskeelsest belglannast (ehk valloonist) omanik annab head nõu ja aitab probleemide korral. Olen seal nüüd juba kaks nädalavahetust käinud ja peab ütlema, et tore on! Esimesel korral tabasin end pidevalt lollakalt naeratamas - no nii vahva ju samasuguseid hulle kohata! Oli nii valloone, flaamlannasid, kudujaid Dominikaani vabariigist, Portugalist, Soomest, Kanadast... Nojah, öeldakse ju, et kudumine on rahvusvaheline keel. Heegeldamine ka muideks. Minu motiivikotti imetleti ja uuriti seal hoolega, viisin ühele valloonile (või valloonlannale? ÕS ei aita siinkohal...) tema soovil ka ruudumustreid ning õpetasin "viipekeeles" ja jooniste abil, kuidas kotti teha. Eks siis pärast pühi ole näha, kas ta juba alustanud on. Kui kuuldi, et ma olen Eestist, siis hakati kohe meie kindamustreid kiitma! Üks soomlanna oli väga huvitatud haapsalu rätikute raamatust, uurisin ka juba foorumi kaudu, aga näib, et raamatut tuleb tal veel ootama jääda.

Eesti kudumeid kiitis täna lõunalauas ka üks eesti keele ära õppinud belglane, kes varsti tööasjus pikemaks ajaks *fganistani sõidab. Kuna sealsed talved on belglase mõistes hirmkülmad, siis tahab ta Eestist ühe korraliku kihnu troi kaasa osta.

Nagu öeldud, näitan enda valminud töid siis, kui see tehniliselt võimalik. Seniks kuulmiseni!

Vahepeal on aastanumber vahetunud ja aeg näidata jõulueelselt, -aegselt ja -järgselt valminud töid! Hoidke alt, pikk postitus tuleb!

Kirjutasin eelmises postituses peanupukattest, mis bussisõidul Tartust Tallinnasse valmis sai. Selgus, et uue omaniku suurema juuksepahmaka tõttu pidin seda hiljem suuremaks tegema, aga nüüd sai lõpp-produkt ka pildile püütud. Materjaliks Emmebi Nazca, villa, alpaca ja mohääri segu, kahekordselt võetuna, kulus 3 tokki. Kudusin 5 mm varrastega.


Kuna ma ise mütsituks jäin, kudusin endale kahekordsest Alvita Alpaca lõngast 4 mm varrastega Hermione nuppude ja palmikutega mütsi IDEE SIIN, mis minu versiooni kohaselt siiski ilma nuppudeta. Tegin pildi järgi.

Hästi soe ja mõnus müts on, praegu koon ka sobivaid Hermione kindaid, va paha mina jälle pildi järgi. Peaasi, et ka vastavaid ilmu tuleks.

Õelapsele sai jõuluks selline jänkutekike meisterdatud. Bergere de France Alaska, vardad 5 mm (pea) ja 7 mm (keha). MUSTER SIIT.


Heegeldasin veidi jõuluehteid:

Südame MUSTER SIIT.


Aga sokid on ikka minu uus suur armastus Uskumatu, alles aastake tagasi mõtlesin, miks küll mujal maailmas nii meeletult sokke kootakse. Villaseid sokke ju tavalise puuvillase asemel kinga sees ei kanta. Aga võta näpust, kantakse küll, kui ilusad peenikesest lõngast sokid on. Aga sokisaagi juurde:

Baudelaire sokid (MUSTER SIIT), materjaliks Steinbach Wolle Sockenwolle, vardad 2,5 mm:


Veel ühed "punutud korvi" mustriga sokid, seekord alustasin tavapäraselt viisil, säärest. Aga leidsin, et seda mustrit on parem kududa varbast alustades, sest siis saab muster nii varbast kui säärest korrapärane. Säärest alustades ei tea ju kunagi, millisel kohal tuleb muster lõpetada ja varbaosa alustada, ja muster võib väga veidra koha peal pooleli jääda.


Ja veel ühed spiraalsed kannata sokid, seekord alustasin säärest:


"Džentelmeni sokid", Steinbach Wolle Sockenwolle, 2 mm vardad, MUSTER SIIT. Üliväga ilus, oma lihtsuses geniaalne muster, ehkki nii peenikeste varrastega oli seda päris kirves kududa. Tulemus aga vaeva ja liigesevalu väärt!


Beežid tudusokid, Alvita Inca (vill, polüamiid) + Fonty Ombelle (polüamiid, vill, mohäär), vardad 4 mm. Jälle varbast alustatud, kudusin, kuni mohäär otsa sai.


Mitmed sokid on ka veel varrastel ja isu muudkui kasvab.


Jõulu ajal kodus käies sai pildistatud ka varem tehtud asju, siin siis fotosessioon pealkirjaga Vanad võlad!

Kõigepealt üks hästi vana asi, ristpistes linik, ilmselt detsembrist 2000. Selle linikuga seoses tuleb mul alati meelde tohutu pettumus, mida tundsin, kui jõulukingituse saaja, minu ema, seda vaid korraks vaatas ja siis kõrvale pani... Kui siis hiljem kuidagi välja tuli, et ma ise selle tikkisin, vabandas ta ette ja taha, et oli seda poekraamiks pidanud... Otsustasin seda siis komplimendina võtta, et korralikult tehtud, justkui oleks masinaga tikitud


Õe pulmadeks paar aastat tagasi meisterdasin sellise kaardi:

Märgviltisin ja seejärel lõikasin vildist välja südame, mille nõelviltisin Abakhanist ostetud kangarestile. Heegeldasin väikese südame, tärgeldasin kergelt ja kinnitasin siis niidiga vildist südame ja kanga külge. Riide kleepisin omakorda lainepapile, mis oli mõnusalt rullis, mistõttu seisis kaart hästi püsti. Teisele poole kleepisin ilusa paberi, kuhu sai soovid kirjutada.

2006.a. jõuludeks hakkasin õele mütsi kuduma, millest lähemalt juttu SIIN. See on jällegi omaette saaga, millest aga järgmine kord. Igal juhul pean tunnistama, et see pole siiamaani päris valmis.
Umbes veebruaris 2007 kudusin siis vähemalt kindad valmis, topeltkoes (2 lõnga korraga, üks silmus ühe, teine teise lõngaga):

Mõnusad ja soojad, aga pidid päris palju karva ajama.

Septembris kudusin värskele õelapsele kaks mütsi, lõige võetud ühe minuaegse beebimütsi pealt, materjaliks harutatud, tundmatu koostisega lõngad. Hoiab hästi pea ligi ja nii laup kui kõrvad on kaetud. Pilt on ainult ühest mütsist, teine on roosa:


Emale eelmise aasta sünnipäevaks heegeldatud kaelus, muster ajakirjast "Käsitöö", materjaliks Titan Wool Winner:


Liitusin vahepeal koostegemisprojektiga . Jaanuarikuu teema oli valge kui lumi. Selle raames hakkasingi emale käesoleva aasta sünnipäevakinki tegema. See oli kindel, et tuleb taas mingi ese kaela soojendamiseks ja soovitavalt ikka lõngavarudest, et kuhja veidikenegi vähendada. Esialgseks plaaniks oli kududa Katia Alpaca Andes lõngast Clapotis salli kujul, aga kuna mul oli seda vaid üks tokk, siis otsustasin lõnga lõppedes ja salli pikkust, õigemini lühidust hinnates, et see plaan jääb siiski katki.
Plaan B oli Tudora kaelus kahekordsest Titan Wool Winner lõngast, mida mul oli kunagisest mini-pinwheelist järel üks tokk. Kahjuks selgus mõni rida enne lõppu, et ühest tokist siiski ei piisa. Kui tund enne bussile minekut Liannist läbi ruttasin, selgus teine kurb tõsiasi: seda tooni ei olnud poes!
Haarasin siis kaks tokki Titan Wool Baby't ja lülitusin taas ümber , Clapotise-lainele. Õnneks olid mul kõik vardad kaasas (teen nii pea alati, kui kusagile pikemaks ajaks minek). Kuna ma aga silmusemärkijaid kaasa ei võtnud, siis kudusin hiljem ülesharutatava, keerdsilmuste vahelise silmuse paremal poolel pahempidi:


Valmis salli tegin soojas vees märjaks ja pärast venitamist nägi pind välja selline:


Ja siin ta on:

Veel pilte leiab minu Flickri lehelt. Tulemus oli emale meeltmööda, mis on muidugi kõige tähtsam!


Lõpuks jõulukink korterinaabrilt, mille üle mul ütlemata hea meel oli!!!

Nonii, näpu peale kukkunud puuhalg otsustaski ära, et vähemalt täna ma enam ei koo, vaid toksin teise käe näppudega blogipostitust kirjutada. Ammu aeg...

Olen siin vahepeal päris paljuga maha saanud, ehkki suurema osa isetegijate saavutustele jään tublisti alla. Aga endal küll hea meel ja see vist peamine. Aga kõigest järjekorras.

Sallisaaga, millel ootamatu, ent siiski meeldiv lõpp
Oktoobri alguses hakkasin isale sünnipäevaks salli kuduma. Muidugi eelmisel õhtul enne vanematekoju minekut. Ostsin ilusa tumehalli lõnga, Bergère de France Irland ja leidsin mõnusa mustri, kudusin kella kaheni öösel, hommikul hirmvara üles ja bussis andsinveel varrastele valu, ehkki pea magamatusest uimane. Pilt ka sallist ja mustrist lähemalt:

Jõudsin siis vanematekoju, sall peaaegu valmis ja... selgus see, mida ma kuskil ajusopis juba teadsin... Isa ei kanna salle. Nojah, olingi end juba poolsegaseks mõelnud, et millist salli ta küll praegu kannab ega suutnud kuidagi seda meenutada. Nuuuuuks! Algas harutamistöö... Õnneks jõudsime kokkuleppele, et koon isale siis sõrmikud. Küll oli neid mõnus kududa! Isa ju sealsamas ja saime ilusti kätte proovida ja puha. Vahepeal muutus sõrmikusoov siiski käpikusooviks, kuna isal hakkas minust hale, et ma koguni kümme sõrme pean kuduma Kuna minul aga sõrmede kudumise vastu kõigevähematki polnud, siis pidasime läbirääkimisi, mille tulemusel rahuldus ta nn jahimehekinnastega ("no kui sa nii väga tahad sõrmi kududa"). Kudusin ja harutasin, kudusin ja harutasin. Lõpptulemuseks isa kätele ideaalselt sobivad kindad!


Pullover
Siis alustasin endale pulloveri kudumist. V-kaelus, raglaanlõige, alustatud ülevalt. Parajalt huvitav ja keeruline väljakutse. Lõng ka imeilusate värvidega, Jil Color:

Parempidikoes näeb välja selline:

Jõudsin kaenlaalusteni, aga siis tulid teised projektid peale ja jätsin pulloveri sinnapaika. Eks uuel aastal võtan ta uuesti kätte.

Peanupukate
Vahepeal oli vaja pealinna sõita ja paha siga leidis, et igal mütsil on mingi viga küljes, ükski ei kõlba sel konkreetsel korral pähepanemiseks. Mis siis ikka, põssale vardad kätte ja mütsi kuduma. Kudus nagu tavaliselt kella kaheni ja taas hirmvara üles (hm, käitumismustrid hakkavad juba korduma...). Hommikul harutas aga tehtu üles ja hakkas bussis uuesti otsast pihta. Tallinna bussijaama jõudes oli asjandus peanupu otsa panemiseks valmis ja süda rahul. Aga kauaks... Tagasi juba ilma mütsita, peakate jäi uut omanikku soojendama. Seepärast pole praegu ka pilti, aga lõng on siiski jäädvustatud, Emmebi Nazca, villa, alpaka ja mohääri segu:



Möödunud nädalad on tegelikult kulgenud täiel määral Sokitähe all. Kõigepealt said valmis eelmises postis näidatud sokid endale, materjaliks siis Jil Color, vardad 2,75 ja muster River Rapids, ainult et alustasin sokki ninast. Materjaliks ikka Jil Color, kumbagile sokile kulus umbes kolmveerand tokki.

Flickris veel pilte neist sokkidest.

Siis hakkasin pihta jõulukinkidega:

Steinbach Wolle Sockenwolle + mohäärlõng Morella


See "punutud korvi" muster pärineb Lena Fuchs'i "Suurest sokiraamatust", lk. 56 "Jalas mõnus". Geniaalne ja soliidne muster, kahekordselt võetud Sockenwolle ja 3,5 varrastega edeneb kiiresti. Seepärast sai tehtud veel kaks paari, rohelised on vingelt hiiglaslikud, nr 45 :
ja
Muster lähemalt:

Kasvavale lapsele spiraalsed kannata sokid, ikka muudkui soonikut ja iga 3 rea järel nihutasin mustrit ühe silmuse võrra vasakule:


Varrastel on hetkel veel kolm paari sokke ja mitu paari ootavad veel tegemist, lisaks muud isetehtud kingid, aga peab haigetsaanud sõrmele puhkust andma, ehk homme kannatab taas kududa. Seniks kirjutan välismaale saatmiseks meisterdatud jõulukaarte (kaarditoorik + vana kingipaber + lõng + liim)


ja meisterdan-riputan tasapisi mandariinikoortest jõulupärjakesi:


Soovin kõigile ilusat advendiaega!
Ärge endale liiga hoogsate ettevalmistustega liiga tehke, eks!

Sokivahetus on lõppenud. Minu esimene.

Sain endale mõeldud sokid kätte juba mõnda aega tagasi, aga ei olnud aega ilusat pilti teha.
Siin nad aga on:


Väga mõnusad ja soojad, kasutan neid tudusokkidena! Oli igal juhul näha, et inimene on taustauuringutega vaeva näinud, nii muster kui aksessuaarid olid nagu rusikas silmaauku SUUR AITÄH!!!! Arvan, et autor on Helen312. On see nii?


Ise kudusin urvakesele sellised sokid:

Lõngaks Super Trekking, 75% superwash villa ja 25% polüamiidi.

Nagu täna siit lugesin, ostis ka urvake ise sama sokilõnga, aga... meestesokkideks. Loodan, et ta selle kokkusattumuse pärast ei kurvasta ja minu tehtud sokid siiski meeldisid (ja ka sobisid). Mõtlesin lõnga valides just urvakese töö peale ja seepärast sai ka selline rahvusvärvides lõng (ning aksessuaarid) valitud.

Seda sokivahetust iseloomustab fraas "ei kunagi varem".
Ei kunagi varem polnud ma
- kasutanud mustrit moodustavat lõnga;
- koonud sokki suurusnumbri järgi, nii et vahepeal ei saa tulevasele omanikule jalga proovida;
- koonud päris sokki (st mitte niisama prooviks) ninast alates;
- koonud lühikeste ridadega sokikanda;
- silmuseid maha kudunud tavapärasest erineval viisil, nii nagu kirjeldatakse SIIN;
- nii palju harutanud ja uuesti teinud;
- üldse ühe sokipaariga nii palju vaeva näinud kui sellega. Aga huvitav oli!

Pildid siis ka ninast, kannast ja mahakootud servast:



Muidu koon juba pikemat aega endale sviitrit, aga pilte praegu ei ole.

Ka sellised sokid on varrastel, lõngaks Jil Color:

Inspiratsiooniks SEE MUSTER. Alustasin sokki aga jällegi ninast ja muster on natuke modifitseeritud ka. Eks näe, mis välja tuleb.

Tere üle pika aja! Olen tagasi Eestis ja nüüd aega ka blogiga tegeleda. Ehkki pusisin ära olles ka natuke käsitööd teha, ei olnud üldse tahtmist ega jaksu blogida... Pealegi mõtlesin, et ei tee ühtegi sissekannet enne, kui olen teiste blogide lugemisega järje peale saanud, kuid nüüdseks olen mõistnud, et see on suht lootusetu ettevõtmine
Parandan siis paar võlga.

[] Kuna maikuus oli vaja ootamatult pidulikule üritusele minna, nikerdasin eelmisel õhtul kokku sellise pontsho, see on muide kõige esimene pontsho, mida olen teinud:



Veel pilte: päev pärast valmimist (pilt pole kahjuks just kõige parema kvaliteediga), eestpoolt ja tagantpoolt ja motiiv ja lõng ka.

Inspiratsiooni sain SIIT.

[] Vahepeal sai läbi ka

Sain kadryy käest sellise vaimustava vilditud koti, kus oli ka šokolaaditahvel ja kõrvarõngad:


Detail kotist:


Kõrvarõngad lähemalt:


Kott meeldis mulle kohe hirmusväga! Kusjuures see saabus just parajal ajal, enne koguduse korraldatavat naiste päeva, kuhu tuli kaasa võtta oma kõige ilusam käekott. No arvake ära, millise ma siis võtsin Minu õde kirjeldas seda kui maakera - eks seal olegi justkui ookean ja mandrid! Ja ma kujutan ette, et seda voodrit võis olla täitsa raske teha, nagu kadryy kirjutab! Igatahes uhkustan selle kotikesega heameelega ka edaspidi AITÄH!

Ise heegeldasin reekesele sellise kotikese, pildil koos sisuga. Loodan, et meeldis. Mustri leidsin internetist, aga olen selle lingi paraku hetkel ära kaotanud...


Veel pilte SIIN, SIIN ja SIIN.


Vahepeal olen ka lõnga ostnud ja plaane teinud ja kudunud ja harutanud ja lõppude lõpuks ei olegi midagi muud valmis saanud. Ahjaa, siiski. Kaks beebimütsi mu vastsündinud õetütrekesele, aga nendest hetkel pilti ei ole. Samuti üks armas kotike, mis on veel viimistlemata, ja ma ei tea ka veel, mis ma sellega edasi teen. Võib-olla paneks oksjonile? Mõtlen veel

Igatahes on käsitööisu - ja mis veel olulisem, asjade lõpetamise isu - uuesti peale tulnud, eriti seoses pisipiiga sünniga, nii et eks siis annan ka siin oma tegemistest sagedamini aru. Praegu olen ka bronhiidis ja seega tubasteks tegemisteks, k.a. käsitööks aega peaks olema. Käisin korraks Liannis lõngu piilumas, et pisipiigale pinwheel kududa, aga meriinot ei olnud veel piisavalt suures värvivalikus, et oleksin ära ostnud. Ju siis tuleb oma varusid kasutada.

Lõpetuseks paar pildikest vanematekodu aiast.

Ilusat septembrit!

Parandasin ja täiendasin eelmises postituses olnud pinwheeli õpetust. Olulisim täiendus on... varrukad - unustasin need esimesel korral nimelt täitsa ära!!!! Andke andeks, see mu kõige esimene kirja pandud õpetus

Olen vahepeal töökoha- ja elukohamaa vahetusega väga hõivatud ja tükk aega päris ilma internetita ja ka arvutita olnud, nii et palun vabandust kõigi ees, kes soovisid pinwheel kampsuni mustrit saada. Lugesin-vaatasin eile-üleeile kõik vahepeal täiendatud blogid läbi ja nagu näha, on päris mitmed vahvate pinwheelidega maha saanud.

Minagi sain:

Veel pilte SIIN ja SIIN ja SIIN

-------

Kirjutan ka "lühhikese öppetuse", nii hästi-halvasti kui oskan. NB! Parandused-täiendused sisse viidud!!!

PINWHEEL kampsun

Originaalmuster on SIIN
Värvide vahetus, st kui laiad triibud tulevad, on igaühe enese mõelda-teha. Lõnga jätkamiseks kasutasin mina SIIN kirjeldatud tehnikat.

Lõin üles 8 silma sellisel meetodil:


Silmused jagasin kolmele vardale nii, et 1. ja 3. vardale jäi 2 ja keskmisele vardale 4 silmust. Rea lõppu panin stitch markeri
Rida 1: Igast silmusest kudusin 2 silmust - 1. parempidi ja 2. keerdsilmus - kokku tuli 16 silmust.
Rida 2 ja kõik ülejäänud paarisread kudusin parempidi.
Rida 3: 2 parempidi, õhksilmus - kordasin kuni rea lõpuni, eriti tuleb jälgida seda, et varda lõppu saaks alati õhksilmus (kokku 6+12+6 s) (kuna ma kampsuni sisse auke ei tahtnud, siis paarisridadel kudusin eelmise rea õhksilmuse keerdsilmusena läbi)
Rida 5: 3 parempidi, õhksilmus - kordasin kuni rea lõpuni (8+16+8 s)
Rida 7: 4 parempidi, õhksilmus - kordasin rea lõpuni (10+20+10 s)

Niimoodi jätkasin (mingil hetkel tuleb ringvarrastele üle minna), kuni põhimõtteliselt seljalaius oli saavutatud. Käeaugud tulevad 2. ja eelviimase mustrikorra (sektori) kohale, nii et seljalaiust tuleks nende järgi mõõta. Kui värvivahetus jääb pahemalt poolelt "liiga hästi" näha, siis võib reavahetuskoha ka allapoole jätta, siis tulevad käeaugud 3. ja 6. sektori kohale.

Käeaugud: paarisringil kudusin esimese sektori (+ eelmise ringi õhksilmuse) läbi, seejärel tuleb mustri kohaselt võtta esimese käeaugu moodustamiseks 2. sektori silmused abilõngale ja luua käeaugu "teise poole" jaoks mingil erimeetodil sama palju uusi silmuseid. Mina sellest seletusest aru ei saanud ja kudusin lihtsalt need 2. sektori silmused kõigepealt abilõngaga ja seejärel põhilõngaga läbi. Selgaproovimiseks saab alati abilõnga välja võtta ja silmused uuele abilõngale ajada.

Kududa järgmised 4 sektorit koos viimase õhksilmusega, rea eelviimase (7.) sektori silmustest moodustada teine käeauk.

Kududa mustrit edasi, kasvatades ikka igal paaritul real. Niimoodi kududa umbes 10 cm (kuni tekib soov hakata "ripskoes" serva tegema).

Edasi kududa serva nii:
1 ring pahempidi
1 ring parempidi
Sellist "valeripskudet" kududa 6 rida. NB!!! Servas ei pea silmi enam üle rea juurde kasvatama, vaid ainult igal 6. real (see on parempidine rida) kasvatada igas sektoris 1 silmus juurde.

Servaosa korrata niikaua, kuni kampsun on soovitud suuruses. Viimaseks reaks jätsin pahempidise, siis tuleb ilusam äär.

Ääreks heegeldasin silmused 3-kaupa kokku ja vahele heegeldasin 5 õhksilmust. Selle ääre juures on eriti hea, et iga sakk on potentsiaalne nööpauk.

Varrukad - korjata käeaugu silmused üles, vajadusel mõni lisasilmus juurde võtta, et kaenla alla või õlale "auku" ei jääks, märkida rea algus ära ja kududa ringselt. Iga 8. (laste suurus) või 10. (täiskasvanute suurus) ringi järel kahandada kuni kätiseni nii: rea alguses 2 esimest silmust ületõstmisega kokku, rea lõpus 2 viimast silmust parempidi kokku.
Laste kampsunil kududa varrukaots soonikus, täiskasvanute mudelil jälle "valeripskoes": 1 ring pahempidi, 1 pahempidi. Esimesel ja viiendal pahempidisel ringil kasvatada juurde 3 silmust ühtlaselt ringile jaotatuna. Seejärel kududa lihtsalt seda "valeripskudet" ilma kasvatamata, kuni kätis on soovitud pikkusega. Silmad maha kududa pahempidisel real.

--------


Veel mõned vahepealsed tegemised:
BREA kott



Muster SIIN
Materjal: Bergere Alaska

Kudusin ka meriinolõngast SALLI, sain seda siin ka natuke kanda - hästi soe ja mõnus! Praegu on siin juba liiga kuumad ilmad. Valmisolekus hetkel kahjuks pilti pole:



Võtsin siia loomulikult hunniku heegelnõelu ja vardaid kaasa, hetkel pusin kotivahetuse koti kallal (pilte muidugi ei näita ). Sain ka vihjeid käsitööpoodide kohta, niipea, kui palka saan, lähen uurima!!!

Aga siin minu esimene valmissaanud (ja paraku ka juba ära hävitatud) "käsitöö" Belgias, rullitud tühja kurgipurgiga ja pintseldatud kahvliga:

Siin alustatud pinwheel on peaaegu valmis, serv ja kinnis veel teha, siis saab näidata ka. Aga tegumood hakkas nii meeldima, et kui mind ühe neiukese 1-aasta sünnipäevale kutsuti, valmiski see siin:





ja omaniku seljas:


Materjaliks Titan Wool Winner, 100% meriinovill.

Eelnevas postituses näidatud kinnastele tegin enne proovilapi ka. Mõtlesin siis kohe, et proovilapist peaks ka midagi tegema, ei taha kuskile kapinurka tolmuma jätta. Heegeldasin roosast heidest lillekese ja nõelviltisin proovilapile peale ja kokku tuli võtmehoidja:


Paar vana käsitööd ka, mis sai nüüd pildile püütud:

[] põhikoolis tikitud seinapilt:


[] murdosake ema kootud vaipadest, aga pealmine on hoopis minu aastatagune kätetöö :


minu tehtu lähemalt ka, parem ja vasak pool on meelega erinevad tehtud (küll andis pöörata ja sättida, et riideriba õigetpidi saaks):

See on tegelikult minu elu teine (ja hetkel küll viimane) telgedel kootud vaip, esimese kinkisin ära ja sellest ei ole praegu kahjuks pilti.

[] Siin kudusin endale taskutega salli. Nüüd lõpuks on valmis sall ka ilusti pildile püütud nii tema tavapärases kasutuses


kui ka natuke tavapäratumas, millega ta siiski suurepäraselt hakkama saab:

Kohvile ka täitsa meeldib, ma usun.

[] üks hiireke, mille märgviltisin vist umbes 10 aastat tagasi, kui Soomes pühapäevakooliõpetajate seminaril käisin:

Kuna nädala pärast tuleva suure elumuutuse tõttu ei saa ma ilmselt enam pikemat aega oma pilte arvutisse (loodetavasti käsitööd ikka teha saan ja jõuan), siis on viimane aeg näidata mõningaid vahepeal valminud asju!

Kudusin jaanuaris sõbrannale keebi, mille mustri leidsin kriuks2 blogist. Tõeliselt mõnus ja kiire projekt!

Materjal:


Valmis keep eestpoolt:


Ja tagantpoolt:


Sõbranna 3-aastasele pojale tahtsin kududa Tuustisarnase käpiknuku (idee jälle kriuks2 blogist, ma ei olnud ise seda saadet (ega Tuusti) näinud. Et Tuustimeisterdamine aga mitmes mõttes kasulik ettevõtmine oleks, otsustasin samas selgeks õppida soki alustamise ninast:


ja hiljem sissekootud, nn balkanikanna tegemise:


Kohe väga hakkasid meeldima need tehnikad!

Nii et saage tuttavaks - Tuust 1 (paistab olevat lihatoiduline isend, kilpkonn kaelapidi hambus ):


ja Tuust 2 (jällegi maiasmokk ):


Sellised heidest kootud ja käsitsi vanutatud labakud saab mu tulevane ristipoeg ka kätte panna. Kuna ma ei osanud siis veel otse kinda peale heegeldada (nüüd olen pihta saanud, kust lõng peab jooksma ), heegeldasin lihtsalt heidest keti, kinnitasin nööpnõeltega soovitud kohale ja nõelviltisin kinda külge: